Klienditeenindus
Artiklid

Bioticsi postbiootikumide taga olevad uuringud: 60 aastat

Mida teevad soolestiku mikroorganismid meie kehaga? Karolinska Instituti emeriitprofessor Tore Midtvedt pühendas sellele küsimusele suure osa oma teadlaseelust. Just seda uurimislugu vaatame siin lähemalt.1, 3

27. septembril 2018 nimetati professor Tore Midtvedt Püha Olavi ordeni I klassi rüütliks teenete eest meditsiinilise mikrobioloogia alal.9

Mida tähendab „60 aastat“? See viitab soolestiku mikroorganismide uurimise ajaloole, mitte 60 aastale dokumenteeritud uuringutele praeguse koostisosa või Bioticsi kui valmistoote kohta.8

Lugemisaeg umbes 3 minutit

Mikroskoop lähivaates – illustratsioon artiklile postbiootikumide ja soolestiku mikrobioomi uuringutest
Illustreeriv foto, mis tutvustab uuringute ajalugu. See ei ole dokumenteeritud foto kindlast laborist ega aastast.

Küsimus, mis saatis teda kogu teadlaseelu

Milline roll on bakteritel, mis meie kehas juba olemas on? Midtvedti jaoks sai sellest küsimus, millega ta tegeles aastakümneid. 1960. aastatel tegi ta teadustööd Oslos Rikshospitaleti haiglas ja Karolinska Institutis.1, 3

1967. aastal avaldas ta artikli Soolestiku mikrofloora füsioloogiline tähendus. Hilisemas intervjuus kirjeldas ta artiklit olulisena suuna jaoks, mille tema teadlaseelu võttis.2

Midtvedt kaitses doktorikraadi Karolinska Institutis 1968. aastal. 1983. aastal sai temast meditsiinilise mikroobiökoloogia professor. Emeriitprofessorina jätkas ta alates 1999. aastast teadustööd kogu ülejäänud elu.3

Mitte ainult millised bakterid, vaid mida nad teevad

Kuidas uurida millegi tähtsust, mis on soolestikus tavaliselt juba olemas?

Üks meetod oli uurida mikroobivabu laboriloomi. Teadlased said seejärel lisada kindlaid baktereid ja uurida, mis muutus. Nii said nad välja selgitada, millised funktsioonid sõltusid mikroorganismidest.3

Asi on enamas kui bakterite nimekirjas. Asi on mikroorganismide ja keha koostoimes.3, 4

Näide ajakirjast Science

1996. aastal avaldasid Lynn Bry, Per G. Falk, Tore Midtvedt ja Jeffrey I. Gordon uuringu ajakirjas Science.4

Uuring näitas, et kindel soolebakter võib mõjutada suhkrut sisaldavate molekulide ekspressiooni peensoole pinnal. See oli konkreetne näide sellest, et bakterid ei ole lihtsalt kohal: nad võivad mõjutada bioloogilisi protsesse peremeesorganismis.4

Mida uuring meile ütleb: tegu oli alusuuringuga, mitte Bioticsi ega tänase toote postbiootilise koostisosa uuringuga.4

Kus tulevad mängu postbiootikumid?

Valdkond hõlmab ka preparaate, milles mikroorganismid ei ole enam elus. 2021. aastal avaldas teadusorganisatsioon ISAPP postbiootikumide konsensusdefinitsiooni.5

See kirjeldab inaktiveeritud mikroorganismidest ja/või nende koostisosadest valmistatud preparaate, mis annavad tõendatud kasu tervisele. Definitsioon on teaduslik raamistik, mitte iga seda mõistet kasutava toote heakskiit.5, 6

Seos Bioticsiga

Bioticsi postbiootiline koostisosa GIVE™ töötati välja koostöös ettevõttega Midtvedt Innovation AS, tuginedes professor Tore Midtvedti enam kui 60 aasta pikkusele mikroorganismide uurimisele.1, 7

Nordics eristab oma ajaloolises kirjelduses Midtvedti teadlaskarjääri praeguse koostisosa või valmistoote dokumentatsioonist. Ajalugu annab konteksti, kuid ei asenda toote uuringuid.8

Toote toime tõendamiseks on vaja uuringuid konkreetse koostisosa, koguse ja kasutamise kohta.6

Tutvu Bioticsiga

Uuringute ajalugu annab konteksti, et mõista huvi postbiootikumide vastu. Kui kaalud Bioticsit, on järgmine samm vaadata, mida toode sisaldab ja milline on soovitatav kasutamine.

Rohkem teavet Bioticsi kohta leiad siit. Kui soovid toodet proovida, leiad tellimisosa allpool.

Allikad ja lisalugemist

Numbrid tekstis viitavad allpool olevatele allikatele. Välislingid avanevad uuel vahelehel.

  1. Melby K.K., Lingaas E., Hovig B., Rollag H. ja Degré M. (2026). Tore Midtvedt.
    Järelehüüe ajakirjas Tidsskrift for Den norske legeforening. Ajalooline allikas.https://doi.org/10.4045/tidsskr.26.0039
  2. Skogheim R. (2017). Bakterienes utrettelige beskytter.
    Intervjuu ajakirjas Tidsskrift for Den norske legeforening.https://tidsskriftet.no/2017/03/intervju/bakterienes-utrettelige-beskytter
  3. Karolinska Institutet (2025). In memory of Professor Tore Midtvedt.
    Instituudi kirjeldus tema teadustööst ja akadeemilisest karjäärist.https://news.ki.se/in-memory-of-professor-tore-midtvedt
  4. Bry L., Falk P.G., Midtvedt T. ja Gordon J.I. (1996). A model of host-microbial interactions in an open mammalian ecosystem.
    Science, 273(5280), 1380-1383. Algne uuring hiirtel; see ei ole Bioticsi uuring.https://doi.org/10.1126/science.273.5280.1380
  5. Salminen S. et al. (2021). The International Scientific Association of Probiotics and Prebiotics (ISAPP) consensus statement on the definition and scope of postbiotics.
    Nature Reviews Gastroenterology & Hepatology, 18, 649-667.https://doi.org/10.1038/s41575-021-00440-6
  6. Vinderola G., Sanders M.E., Cunningham M. ja Hill C. (2024). Frequently asked questions about the ISAPP postbiotic definition.
    Frontiers in Microbiology, 14, 1324565.https://doi.org/10.3389/fmicb.2023.1324565
  7. Postbiotika.no. GIVE™ ja koostöö ettevõttega Midtvedt Innovation AS.
    Toote taust ja arenduskoostöö.https://postbiotika.no/
  8. Nordics. Tore Midtvedti teadustöö ajaloo kirjeldus.
    Ettevõtte ajalooline kirjeldus, mis eristab tema teadlaskarjääri toote dokumentatsioonist.https://www.nordics.co/articles/tore-midtvedt-postbiotics-research
  9. Det norske kongehus (2018). Tildelinger: Tore Midtvedt, 27. september 2018.
    Püha Olavi orden, I klassi rüütel. Autasu tunnustab tema teeneid meditsiinilise mikrobioloogia alal.https://www.kongehuset.no/monarkiet/ordener-og-medaljer/tildelinger?decorations%5Bquery%5D=tore%20midtvedt