Klienditeenindus
Artiklid

Prebiootikumid, probiootikumid ja postbiootikumid. Mida valida?

Kolm sarnast nimetust, kuid kolm erinevat lähtekohta. Saa selgeks, mis vahe on mikroobide toidul, elusatel mikroorganismidel ja inaktiveeritud mikroorganismidel. Siis on lihtsam mõista, mida sa tegelikult otsid.1, 2, 3

Lugemisaeg umbes 3 minutit

Kaunviljad, oad, pähklid ja seemned ülevalt – kiudainerikkad toidud, illustratsioon artiklile prebiootikumidest, probiootikumidest ja postbiootikumidest
Illustreeriv foto kaunviljadest, teraviljadest, seemnetest ja pähklitest. Fotol ei ole Bioticsi koostisosi.

Alusta erinevusest

Kõige lihtsam on alustada sellest, mida iga kategooria kirjeldab: midagi, mida mikroorganismid kasutavad, elusaid mikroorganisme või inaktiveeritud mikroorganismidest valmistatud preparaate.1, 2, 3

MõisteLihtne rusikareegel
PrebiootikumidToitMidagi, mida kindlad mikroorganismid saavad kasutada.
ProbiootikumidElusadMikroorganismid ise.
PostbiootikumidInaktiveeritudMikroorganismid ja/või nende koostisosad.

Lihtne rusikareegel, mitte täielik definitsioon. Kõigi kolme puhul on tõendatud kasu tervisele definitsiooni osa.1, 2, 3

Prebiootikumid: midagi, mida mikroorganismid kasutavad

Prebiootikume kirjeldatakse sageli kui „toitu soolebakteritele“. See on kasulik rusikareegel, kuid tegu ei ole lihtsalt mis tahes toiduga.

Organismis olevad mikroorganismid peavad ainet selektiivselt kasutama ja see kasutamine peab andma tõendatud kasu tervisele. Uuritud näidete hulka kuuluvad inuliin, frukto-oligosahhariidid (FOS) ja galakto-oligosahhariidid (GOS).1

Kiudained ja prebiootikumid ei ole sama asi. Paljud prebiootilised ained on kiudained, kuid kõik kiudained ei ole prebiootilised.1

Probiootikumid: elusad mikroorganismid

Kui prebiootikumid on midagi, mida mikroorganismid kasutavad, siis probiootikumid on mikroorganismid ise. Need peavad olema elusad ja andma piisavas koguses manustatuna tõendatud kasu tervisele.2

Seetõttu ei ole fermenteeritud toit automaatselt probiootiline. See, et toidu valmistamisel kasutati mikroorganisme, ei tähenda, et selles olevad elusad mikroorganismid annaksid tõendatud kasu tervisele.2

Postbiootikumid: teistsugune lähtekoht

Postbiootikumid põhinevad mikroorganismidel, mis on teadlikult inaktiveeritud. Preparaat võib sisaldada terveid rakke, nende koostisosi ja muid aineid, mis protsessist alles jäävad.4

Mikroorganisme ei pea elus hoidma. See eristab postbiootikume probiootikumidest ja võib praktikas olla oluline tootmise ja säilitamise jaoks.3

Toimet ja ohutust tuleb siiski uurida konkreetse preparaadi puhul. Bakterid, mis tootes juhuslikult surnud on, ei tee sellest automaatselt postbiootikumi.4, 5

Kas vajad kõiki kolme?

Ei. Nimetused kirjeldavad erinevaid kategooriaid, mitte kohustuslikku järjekorda. „Pre“ ei tähenda, et kõik peaksid esmalt võtma prebiootilist lisandit, ja „post“ ei ole kohustuslik viimane samm.1, 2, 3

Oluline on konkreetse koostise ja kasutamise tõendusmaterjal, mitte ainult kategooria nimi.5

Mida Biotics sisaldab?

Bioticsi postbiootiline koostisosa GIVE™ töötati välja koostöös ettevõttega Midtvedt Innovation AS, tuginedes professor Tore Midtvedti enam kui 60 aasta pikkusele mikroorganismide uurimisele.6, 7

27. septembril 2018 nimetati professor Tore Midtvedt Püha Olavi ordeni I klassi rüütliks teenete eest meditsiinilise mikrobioloogia alal.8

Biotics sisaldab fermenteeritud valguhüdrolüsaati, mõru apteegitilli ekstrakti ja piparmündiõli.

Enne valimist kontrolli koostisosi ja soovitatavat kasutamist. Kategooria üldised uuringud ei ole sama mis konkreetse toote tõendid.5

Ülevaatest teadliku valikuni

Nüüd tead erinevust. Järgmine samm on tutvuda tootega, mida kaalud. Kui soovid Bioticsit proovida, leiad tellimisosa allpool.

Allikad ja lisalugemist

Numbrid tekstis viitavad allpool olevatele allikatele. Välislingid avanevad uuel vahelehel.

  1. Gibson G.R. et al. (2017). The International Scientific Association for Probiotics and Prebiotics (ISAPP) consensus statement on the definition and scope of prebiotics.
    Nature Reviews Gastroenterology & Hepatology, 14, 491-502.https://doi.org/10.1038/nrgastro.2017.75
  2. Hill C. et al. (2014). The International Scientific Association for Probiotics and Prebiotics consensus statement on the scope and appropriate use of the term probiotic.
    Nature Reviews Gastroenterology & Hepatology, 11, 506-514.https://doi.org/10.1038/nrgastro.2014.66
  3. Salminen S. et al. (2021). The International Scientific Association of Probiotics and Prebiotics (ISAPP) consensus statement on the definition and scope of postbiotics.
    Nature Reviews Gastroenterology & Hepatology, 18, 649-667.https://doi.org/10.1038/s41575-021-00440-6
  4. ISAPP. What is a postbiotic?
    Teaduslik selgitus definitsioonist ja sellest, kuidas postbiootikume valmistatakse.https://isappscience.org/resource/what-is-a-postbiotic/
  5. Vinderola G., Sanders M.E., Cunningham M. ja Hill C. (2024). Frequently asked questions about the ISAPP postbiotic definition.
    Frontiers in Microbiology, 14, 1324565.https://doi.org/10.3389/fmicb.2023.1324565
  6. Postbiotika.no. GIVE™ ja koostöö ettevõttega Midtvedt Innovation AS.
    Toote taust ja arenduskoostöö.https://postbiotika.no/
  7. Melby K.K., Lingaas E., Hovig B., Rollag H. ja Degré M. (2026). Tore Midtvedt.
    Järelehüüe ajakirjas Tidsskrift for Den norske legeforening. Ajalooline allikas.https://doi.org/10.4045/tidsskr.26.0039
  8. Det norske kongehus (2018). Tildelinger: Tore Midtvedt, 27. september 2018.
    Püha Olavi orden, I klassi rüütel. Autasu tunnustab tema teeneid meditsiinilise mikrobioloogia alal.https://www.kongehuset.no/monarkiet/ordener-og-medaljer/tildelinger?decorations%5Bquery%5D=tore%20midtvedt